Puitfassaadide ehitus
Kaunis välisvooder mängib maja üldilme juures väga olulist rolli
Iga maja silmapaistvaim osa on fassaad, mis ideaalis peaks olema terve ja puhas ning kaunistama
kogu hoonet. Fassaadi katmisel puiduga on kaks eesmärki: kaitsta seina sisekihte ilmastiku toime eest
ja parandada maja välisilmet. Puit saab mõlema ülesandega hästi hakkama, kuid selleks, et ta
teeks seda võimalikult kaua, tuleks ka teda ennast seejuures kaitsta. Piisava laiusega räästas,
läbimõeldud liitumised, veeninad ja muu taoline teevad puitfassaadi projekteerimise küllalt tülikaks,
ent vähendavad oluliselt hilisemaid hoolduskulusid. Tegelikult vajavad need küsimused lahendamist
igasuguse materjali puhul ega ole midagi puidule ainuomast. Puit on siin isegi eelisolukorras, sest
võimalike vigade tagajärjed on kergemini kõrvaldatavad – võrrelge vaid lagunenud tellisfassaadi ja
kooruva värviga puitfassaadi korrastamiskulusid.
Välisvooder võib olla vertikaalne, horisontaalne või kaldne
Kaldset varianti kasutatakse vaid fassaadi mitmekesistamiseks ja üsna harva. Üldiselt soovitatakse ühel
fassaadil kasutada kas horisontaal- või vertikaallaudist. Nende kasutamine koos nõuab tavaliselt
keerukaid lahendusi, kuid näiteks mitmekorruselise maja puhul, kus fassaad vajaks liigendamist, ei
maksaks seda karta. Keerukamal fassaadil on palju kohti, kus tuleb mõelda vee ärajuhtimisele. Enamlevinud
välisvoodrilaudade profiilid vertikaalset ja horisontaalset laudist eraldav aknalauda meenutav horisontaalne
kaldpindne laud, nimetagem seda veelauaks. Selline lahendus pikendab fassaadi eluiga, sest veelaud suunab
allavoolava vee seinast eemale, ja aeglustab fassaadi süttimisel tule levikut, suunates leegi samuti seinast eemale.
Üldiselt on väiksemate hoonete puhul mõttekas ja võimalik piirduda tulepüsivusklassiga TP3, sel juhul
piirangud puidu kasutamiseks fassaadil praktiliselt puuduvad.
Leia õiged voodrilauad
Välisvoodrilaua pind võiks olla peensaetud või karestatud, nii püsib värv sellel kauem. Hööveldamata
laua eelis hööveldatu ees on see, et kareda pinnaga saelauad imavad puiduviimistlusvahendeid paremini
kui hööveldatud lauad. Hööveldades tekib puidu pinnale löögiefekt, puidu pind muutub tihedaks ja laud
ei seo kaitsevahendeid nii hästi kui hööveldamata laud. Kui eelistatakse hööveldatud laudu, siis voodrilauad
võiksid olla hööveldatud südamiku poolelt, siis ei teki olukorda, kus laua servad hakkavad servast üles
tõusma, vaid puit hoopis tiheneb kõmmeldudes (puidu ristlõike kuju muutumisel). Mida paksem puit valida
välisvoodriks, seda paremini peab see vastu õhuniiskuse muutumisele ning hoone hooldusvajadus väheneb
märgatavalt. Seega võiks valida võimalikult paksu laua (soovitatavalt 28 mm), mis kergelt ei pragune ega
lõhene. Soovituse kohaselt peaks kuni 120 mm laiuse laua minimaalne paksus olema 21 mm ja üle 150 mm
laiuse laua puhul 28 mm. Fassaadi vooderduseks on soovitav kasutada kuusepuitu. Kuusepuit imab männist
vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väiksemad. Voodrilaudade kvaliteedi hindamisel on
määravaks ka puidus esinevad oksad. Välisvoodrilaudade niiskus ei tohiks ületada 20%, värvimise ajal peaks
see olema 15-18%.
Puitfassaadide värvimine
Välispuitpindu peab kindlasti kruntima, soovitatavalt pigmenti sisaldava krundiga, et kaitsta puitu päikese eest.
Sõltumata pinnavärvi tüübist, tuleks kruntimiseks kasutada õli ja/või alküüdisisaldusega värve.
Vanemate ja poorsemate puitpindade värvimiseks sobivadki enam õlivärvid, eriti ajalooliste hoonete puhul.
Immutatud puidul peab enne värvimist paar kuud seista laskma.
Vajad abi puitfassaadi ehitusel? Kirjuta meile ja telli tasuta konsultatsioon siit
Allikas puumarket.ee, puuinfo.ee