Puitkarkasshooned


 









Puidu kasutamine 


Puidu laiemat kasutust ehituses takistavad mitmed eelarvamused, näiteks peetakse puitu vähepüsivaks
ja tuleohtlikuks. Ka arvatakse, et puidu asemel muude materjalide kasutamine aitab säästa metsi.

 

Miks just puit?

Puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab tema tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras,
kus maakera kasvav rahvastik vajab üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad, ei saa loota
kasvufaasis – mil mets peamiselt süsihappegaasi seob – oleva metsa tekkele uute metsamaade loomisest.
Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vana raiuda ja puitu kasutada. Parim koht kasutamiseks
on ehitus, sest ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks, ja kui puitmaja kunagi
lammutatakse, on puit kasutatav kas energia või näiteks puitlaastplaatide tootmiseks.

 

Energiasäästlikkus


Energiat säästab puit nii tootmisel kui ka kasutamisel, näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks
kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea
kõik puitkarkassil, sest muudest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordades kallim. 
Arvutuslikult
on tänu puitkarkassil seinte väiksemale paksusele sama kandekonstruktsiooniga võimalik saavutada 3%
täiendavat põrandapinda. Seetõttu kombineeritaksegi puitu teiste materjalidega. Näiteks betoonkarkass koos
puitkarkassil välisseintega. 


Helipidavus


Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem – on ju paljudki meist
kirunud nõukogudeaegsete paneelmajade läbikostvust. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea,
sest nad sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga.

 

Tulekindlus


Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum. Seda loomulikult siis, kui maja on õigesti projekteeritud ja ehitatud.
Tuleohutusnõuded on riikide lõikes küll erinevad, kuid põhjus on pigem seotud traditsioonide ja eelarvamustega.
Õnneks on levimas talitluspõhine lähenemine, kus puuduvad konkreetsed arvulised piirangud näiteks korruste
arvule, kuid nõutakse arvutuslikku tõestust selle kohta, et elanike ohutus tulekahju korral on nõutud piirides.
Loomulikult eelnes sellele ulatuslik uurimistöö arvutusmeetodite kontrollimiseks. 
Muidugi võib juhtuda, et
konstruktsioon, mis arvutuslikult tagab näiteks puidust liftishahtile või trepile vajaliku tulepüsivuse, on liialt kallis
ja otstarbekam on need osad teha muust materjalist. Seda teadsid juba meie esiisad, on ju nn Tallinna majas
kivist trepikoda. Elumaja peamine tuleohu allikas on tema elanik, seepärast on näiteks USAs kohustuslik
sprinklerite kasutamine pea kõikjal, vähem pööratakse tähelepanu majadevahelistele kujadele või akendele
vastastikku paiknevate majade seintes.  Soomes, kus 3- ja 4korruselistes puitmajades samuti nõutakse
sprinklerite kasutamist, on mõned voodis suitsetanud inimesed seetõttu juba päästa õnnestunud.

 

Niiskus


Puitmaja ehitamisel on vaja jälgida, et kasutatav puit ei saaks märjaks enne, kui katus karkassi kaitsma hakkab.
Muidugi ei peeta silmas vihmasabinat, vaid tõsist leotamist, mida tuul ei jõua pinnakihist välja kuivatada. Kuna
puitkarkassi monteerimine käib suhteliselt kiiresti, eriti platvormmeetodi või tehase elementide kasutamisel, on
seda nõuet kerge täita, ja niiskuse peale mõtlema ei pea. Kivimaja puhul aga peale karkassi püsti saamist
probleemid alles algavad: niiskus tuleb seintest välja saada.


Hind


Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Puidu kasutamine võib teiste materjalidega võrreldes olla nii kallim kui ka
odavam, kõik sõltub eesmärgist. Näiteks lugu sellest, mis on juhtunud Poolas. Poolasse saabus tagasi hulgaliselt
kunagi Põhja-Ameerikasse läinud poolakaid, kes n-ö uue elu alustamiseks lõid väikse ehitusfirma. Propageerides
puitu kui head ehitusmaterjali, valisid nad kahjuks vale loosungi, rõhutades puidu odavust – nii hakkasidki kliendid
nõudma muude materjalidega võrreldes väga odavaid maju. Seetõttu läksid käiku madala kvaliteediga ja märg puit
ning ülemäära lihtsustatud konstruktsioonilised lahendused. Loomulikult ei lasknud tulemused end kaua oodata
ning puitmajade esialgne populaarsus ja hea maine kadusid mõne aastaga. Praegu nähakse Poolas kurja vaeva
selgitamaks tarbijatele, et viga polnud mitte puidus, vaid ehitajates. 
Puidu õnnetus on selles, et kui näiteks
projektis on kirjas Fibo plokk, siis pole odavat asendusmaterjali kuskilt võtta, kuid kuivatatud ja tugevussorteeritud
karkassipuidu asemel saab lihtsalt kasutada suvalist odavpuitu. Puidust vahelae võib teha piisavalt helikindla, ent
selle arvelt on võimalik ka päris tuntavalt säästa. Seepärast peaks endale selgeks tegema, mida tahetakse, kas
võimalikult odavat maja või teatud elukvaliteeti. Taoliseid otsuseid tuleb langetada igasuguse ehituse korral, ent
puidu puhul on mänguruum laiem. Asjatundliku projekteerimise korral ei tohiks korralik puitmaja muudest
samaväärsetest majadest sugugi kallim tulla, pigem vastupidi.

 

Kestvus


Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eesti linnade vanad puumajad, mida vaatamata vägagi
ebapiisavale hooldusele on hulgaliselt säilinud.


Allikas: puuinfo.ee