18 tüüpviga viilkatuse ehitamisel.




Katuse vahetamine pole sugugi lihtne töö ja seetõttu tehakse selle käigus tihti nii mõnigi viga. Hooletul ehitustööl võivad olla aga tagajärjed.

 

1. Ei mõelda läbi töö eesmärki. Enne tööga alustamist tasub läbi mõelda, mis on soovitud tulemus. Näiteks kas soovitakse, et ainult pööning püsiks kuivana või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus.

2. Vahetatakse vaid kattematerjal (kivi, plekk, eterniit jne), aga mitte aluskatet. See ei anna sageli soovitud tulemust, kuna katusekomplekti kuuluvad lisaks kvaliteetne aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, katusematerjali kinnitusvahendid, vettpidavad läbiviigud korstendele ja ventilatsioonile, nõuetele vastav turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetada välja vaid katusekattematerjal, võib niiskuse kogunemine maja konstruktsioonidesse ja soojustusse jätkuda. Sellisel juhul kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks ehitusvigadega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väike kalle, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katusevahetus on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd.

3. Mõni materjal asendatakse odavamaga. Katus ehitatakse pikaks perioodiks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Loomulikult on mõistlik, kui majaomanik hoolikalt oma raha loeb, kuid kindlasti tuleks lisaks uurida materjalide omadusi ja kvaliteedi sõltuvust hinnast. Näiteks aluskatte puhul tuleks eelistada hingavat materjali, et ei tekiks niiskusprobleeme. Kuna see asendab tuuletõket, on lisaks olulised armeering, paanide omavaheline kokkuliimimine ja materjali suurem kaal, mis iseloomustab aluskatte tugevust ja vastupidavust.  Soovitatav on ka kasutada ühe tootja toodetud materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et katuse erinevad osad sobivad omavahel kokku.


4. Võrreldakse võrreldamatuid lahendusi. Näiteks õhuke plekk võib olla katusekividest odavam, kuid selle eluiga on kümneid kordi lühem kui kivikatusel. Samuti on erinevate tootjate katusetihendid erineva eluea ja garantiiajaga ning halvemal juhul võivad ebakvaliteetsed tooted hakata lihtsalt vett läbi laskma. Selliste apsakate vältimiseks paluge eelarve tööde ja materjalide kaupa lahti kirjutada ja küsige vajadusel lisaselgitusi. Samuti peaks pakkumine sisaldama tööde kestust ja kindlasti ka tekkiva ehitusprahi utiliseerimiskulu.

5. Ei arvestata materjalikaoga. Mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral võib lennata minema suur osa katusest.

6. Ei hinnata enne tööde algust konstruktsioonide olukorda. Katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, siis tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel.

7. Ei arvestata sellega, et katusele peab pääsema ka pärast rekonstrueerimist. Enne ehitustööde algust tuleb kindlasti kontrollida, kas hinnapakkumine sisaldab ka juurdepääse (katuseluugid, redelid, käigusillad) korstnate juurde, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus inimesed igapäevaselt räästa all liiguvad. Samuti on maja tervise seisukohalt ülioluline kvaliteetne vihmaveesüsteem ning sadevete hoonest eemalejuhtimine.

8. Ei uurita kohalikust omavalitsusest, kas plaanitav tegevus nõuab ka ehitusteatist või ehitusluba. Omavalitsusega tuleks enne ehitustööde algust kindlasti ühendust võtta, et vältida hilisemaid juriidilisi pahandusi. Kui katusele on plaan lisada juurdeehitisi või muuta selle kuju, on kindlasti vajalik koostada uus projekt.
 

9. Ei tehta katusele regulaarset kontrolli. Isegi siis, kui otseselt midagi kaevata ei ole, tasub vähemalt kaks korda aastas nii katusele väljapoolt kui ka lagedele toas pilk peale visata. Seda tuleks teha kevadel kohe pärast lume sulamist, sügisel pärast lehtede langemist ning siis, kui katus võis tormi või lumekoristuse tõttu viga saada. Katuselt ja vihmaveerennidest tuleb eemaldada okkad, lehed, oksad ning muu praht, mis tekitavad sageli kahjustusi, ummistusi ja vee liikumist soovimatus suunas. Kivikatuse puhul tuleks vaadata, kas kõik kivid ja tihendid on oma kohal ning kontrollida eraldi katuseharja, räästaid, neelusid ja läbiviike.
 

10. Vana katuse uuendamisel jäetakse pehkinud ja kandevõime kaotanud sarikad välja vahetamata.
Koht kust kokku hoida? Ehk tõesti, kuid arvestama peab sellega, et mingil hetkel annab see pehkinud koht järgi.

11. Tuulutus jääb tegemata – tagajärjeks pidevalt niiske katusekonstruktsioon, mis on hea kasvupinnas hallitusele. Märg soojustus ei täida oma ülesannet. Talvel on katus jääs. Jääpurikad… Selleks, et niiskus konstruktsiooni ei kahjustaks, tuleb anda veeaurule väljapääs tuulutuskanalite kaudu. Tuul tuleb juhtida räästast sisse ja harjalt ja/või viilu otstest välja.

12. Korstna ümbrused ja muud läbiviigud lekivad – ülespöörded jäetakse liiga lühikesed. Tüüpiline on korstna tagune, kus on tihti aluskattekile kortsus nii, et võimaliku vee tekkides see sinna kotti vajub ja ära voolata ei saa.

13. Vana katus jäetakse katte vahetusel rihtimata – on olukordi, kus rihtimine rikub hoone välisilme ja toob kaasa rohkem kahju kui kasu, kuid 99% juhtudel on rihtimine võimalik ilma hoone üldilmet rikkumata. Vähemalt sellises ulatuses, et ebatasasused silma ei hakka. Väga paljud ehitajad on väitnud, et kui hinnapakkumises ei ole sõna „rihtimine“ sees, siis katust ka ei rihita. See väide on õnneks väga lihtsalt ümber lükatav.

14. Aluskattekile parandatakse valede teipidega – aluskate on mõeldud tiheda katusekatte alla paigaldamiseks, et allatilkuv kondensvesi räästa kaudu hoonest välja juhtida. Aluskattekile paigaldamise käigus juhtub aga tihti, et tekib augukesi või rebendeid, mida on vaja parandada. Paranduseks kasutatakse „mäkaiveri“ teipi (see hõbedane teip, mida igale poole pannakse). On tulnud ette ka juhuseid, kus kasutatakse tavalist pakketeipi.  Aluskattekile teipimiseks sobib vaid selleks otstarbeks mõeldud teip. Kui ei tea milline, siis küsi kile tootjalt või müüjalt. Põhiline, et teip täidaks oma ülesannet nii kuumas kui külmas. Mäkaiveriteip näiteks külma ei kannata.

15. Kasutatakse märga puitu – katusekonstruktsioonides kasutatav puit peab olema alla 20% niiskusesisaldusega (kuiv puit ei mädane). Kui kasutatakse märga puitu, on oht hallituse tekkeks ja puidu mahukahanemisega tekkivate kujumuutuste ja pragude tõttu kannatab töö kvaliteet. Kuna märg puit on odav, siis paigaldatakse märga puitu. Kui tellija ei tea ja ei kontrolli, siis ongi suur oht probleemide tekkeks.

16. Puudulik soojustus – kehvasti paigaldatud soojustus toob endaga kaasa suuremad küttearved ja jääpurikad.

17. Katuse tuulutus katkestatakse korstnate ja katuseakendega – tuulutust kinni panna ei tohi. Aitab, kui tuulutus kõrvalsarikate abil katkestusest mööda juhtida.

18. Tööohutus on puudulik – katuselt kukkumine lõpeb tavaliselt tõsise vigastuse või surmaga. Sellegi poolest on turvavarustuse kandmine teisejärguline. Mõtlema hakatakse siis, kui keegi alla kukub…ja kohtupingis tuleb aru anda.


Allikas: omanikujarelevalve.com, kodustiil.ee